Thursday, November 13, 2008
Kas Eesti korvpallurid on ülemakstud?
Kas Eesti korvpallurid on ülemakstud? (23)
12.11.2008 11:40
PM
Kommenteeri Prindi
Kas Eesti korvpallurid on ülemakstud? Kas korvpall on jätkuvalt Eesti tähtsaim spordiala? Mida peaks alaliit tegema, et korvpalli tase tõuseks?
Kolmapäeval kell 13 arutlevad Kuku raadio saates «Tund Postimehega» Eesti korvpalli oleviku ja tuleviku üle saatejuht Priit Pullerits, Postimehe ajakirjanik Peep Pahv ning Eesti Korvpalliliidu peasekretär Karel Loide. (23)
12.11.2008 11:40
PM
Kommenteeri Prindi
Kas Eesti korvpallurid on ülemakstud? Kas korvpall on jätkuvalt Eesti tähtsaim spordiala? Mida peaks alaliit tegema, et korvpalli tase tõuseks?
Kolmapäeval kell 13 arutlevad Kuku raadio saates «Tund Postimehega» Eesti korvpalli oleviku ja tuleviku üle saatejuht Priit Pullerits, Postimehe ajakirjanik Peep Pahv ning Eesti Korvpalliliidu peasekretär Karel Loide.
12.11.2008 11:40
PM
Kommenteeri Prindi
Kas Eesti korvpallurid on ülemakstud? Kas korvpall on jätkuvalt Eesti tähtsaim spordiala? Mida peaks alaliit tegema, et korvpalli tase tõuseks?
Kolmapäeval kell 13 arutlevad Kuku raadio saates «Tund Postimehega» Eesti korvpalli oleviku ja tuleviku üle saatejuht Priit Pullerits, Postimehe ajakirjanik Peep Pahv ning Eesti Korvpalliliidu peasekretär Karel Loide. (23)
12.11.2008 11:40
PM
Kommenteeri Prindi
Kas Eesti korvpallurid on ülemakstud? Kas korvpall on jätkuvalt Eesti tähtsaim spordiala? Mida peaks alaliit tegema, et korvpalli tase tõuseks?
Kolmapäeval kell 13 arutlevad Kuku raadio saates «Tund Postimehega» Eesti korvpalli oleviku ja tuleviku üle saatejuht Priit Pullerits, Postimehe ajakirjanik Peep Pahv ning Eesti Korvpalliliidu peasekretär Karel Loide.
Reservarmee rõõmustas Rüütlit
Reservarmee rõõmustas Rüütlit (1)
14.11.2008 00:00
Oliver Lomp
Madis Kalvet, reporter
Peep Pahv
Kommenteeri Prindi
Eesti jalgpallikoondise 1:1 viik Lätiga jättis osalt hea maigu, teisalt pettumuse. Suurimat heameelt sinisärklaste peatreenerile Tarmo Rüütlile tegi teadmine, et Eestis on mängijaid, keda mõne põhimehe vigastuse korral võiks riiki esindama kutsuda.
«Teine ešelon sai oma ülesannetega hakkama,» jäi Rüütli rahule meestega, kes üle pika aja rahvuskoondise kutse said. «Keegi alt ei vedanud ning mehed näitasid, et kui vaja, siis on neid võimalik kasutada. Sidorenkov (Andrei), Kams (Gert), Anniste (Aivar), Viikmäe (Kristen) – kõik tegid tööd korralikult ja said oma rolliga hakkama.»Ka Eesti üks parimaid mängijaid platsil, keskkaitsja Raio Piiroja oli rahul, et paljud uued pallurid said ennast proovile panna. «Eksperimentaalne kaitsekoosseis enam-vähem õigustas ennast,» arvas Piiroja. «Oli olukordi, kus me teineteist kõige paremini ei mõistnud, aga saime enam-vähem hakkama.»Väravapostide vahel seisnud, Venemaa kõrgliigas palliv Sergei Pareiko jättis täpselt sellise mulje nagu Rüütli ootas.«Pareiko mängis oma taseme välja,» sõnas Rüütli. «Lisaks tegi ta ühe väga hea tõrje.»Kiidusõnadega Pareikole polnud kitsi ka kaitseliini juht Raio Piiroja, kes märkis, et Pareiko juhendas kaitseliini kõva ja selge häälega väga edukalt.Kuigi esimest poolaega Eesti–Läti mängust võib nimetada surmigavaks, valdas enamiku ajast palli kodumeeskond. Rüütli sõnul oli positiivne, et suudeti teatud osa kohtumisest korralikult kombineerida ning ka löödud värav oli kaunis. Eesti tabamuse eest hoolitses tavaliselt äärel, kuid seekord ründajana tegutsenud Tarmo Kink, kelle sihik muidu terve mängu jooksul oli paigast ära – nii mitmedki varasemad pallid lendasid väravast meetreid mööda.«Esimese poolaja ebaõnnestunud pealelöökide pärast hakkas endalgi juba häbi,» tõdes Kink, kes 52. minutil Viikmäelt söödu saanuna mängis esimese puutega mööda kaitseliinist ja teisega lükkas palli väravasse. «Õnneks teise poolaja värav tekitas parema enesetunde.»61. minutil vahetas Rüütli välja veerand meeskonnast: Aleksandr Dmitrijev asendas Aivar Annistet, Vladimir Voskoboinikovi asemel tuli platsile Kaimar Saag ning Gert Kams lahkus väljakult, et teha ruumi Tihhon Šišovile. Õige pea pärast vahetust Eesti koondis väsis ning külalised hakkasid üha rohkem ise suruma.«Teise poolaja keskel mängurütm natuke rauges ning seetõttu löödi meile ka värav,» nentis Kink. «Eks vahetused ja väsimus tegid oma töö.»75. minutil anti Saagi vea eest lätlaste kasuks kahtlase väärtusega trahvilöök ning sellele järgnenud olukorras suunas Kristaps Grebgis palli peaga Pareiko valvatavasse väravasse. Viimastes mängudes on Eestile tihtipeale just standardolukorrad saatuslikuks saanud.«Eks oleme harjutanud selliseid olukordi, aga siin ei saa kedagi süüdistada,» arvas Piiroja. «Pole tähtis, kelle mees ta oli – tsenderdus oli nii täpselt pähe lastud, et polnud midagi teha.»Rüütli oli küll eduseisu käestlaskmise pärast pettunud, kuid ei tahtnud ainult väsimuse süüks vastaste viigitabamust ajada. Tasemel lätlased lihtsalt suudavad end vajadusel kokku võtta.«Võrdne mäng ja võrdne tulemus,» arvas Rüütli. «Üks asi on see, et me väsisime, kuid teine see, et vastased hakkasid lõpus rohkem riske võtma, mis lõppkokkuvõttes õigustasid ennast. Läti on siiski tugev meeskond.»Pärast viimast EM-valikmängu Türgiga, mis lõppes Lilleküla jalgpallistaadionil 0:0 viigiga, arvas Rüütli, et jumal olevat olnud lätlane, kuna ei lubanud Eestil väravat lüüa, aga samas ei lasknud sinisärklasi ka veega alla lasta. Kes aga oli kõigevägevam üleeile? (1)
14.11.2008 00:00
Oliver Lomp
Madis Kalvet, reporter
Peep Pahv
Kommenteeri Prindi
Eesti jalgpallikoondise 1:1 viik Lätiga jättis osalt hea maigu, teisalt pettumuse. Suurimat heameelt sinisärklaste peatreenerile Tarmo Rüütlile tegi teadmine, et Eestis on mängijaid, keda mõne põhimehe vigastuse korral võiks riiki esindama kutsuda.
«Teine ešelon sai oma ülesannetega hakkama,» jäi Rüütli rahule meestega, kes üle pika aja rahvuskoondise kutse said. «Keegi alt ei vedanud ning mehed näitasid, et kui vaja, siis on neid võimalik kasutada. Sidorenkov (Andrei), Kams (Gert), Anniste (Aivar), Viikmäe (Kristen) – kõik tegid tööd korralikult ja said oma rolliga hakkama.»Ka Eesti üks parimaid mängijaid platsil, keskkaitsja Raio Piiroja oli rahul, et paljud uued pallurid said ennast proovile panna. «Eksperimentaalne kaitsekoosseis enam-vähem õigustas ennast,» arvas Piiroja. «Oli olukordi, kus me teineteist kõige paremini ei mõistnud, aga saime enam-vähem hakkama.»Väravapostide vahel seisnud, Venemaa kõrgliigas palliv Sergei Pareiko jättis täpselt sellise mulje nagu Rüütli ootas.«Pareiko mängis oma taseme välja,» sõnas Rüütli. «Lisaks tegi ta ühe väga hea tõrje.»Kiidusõnadega Pareikole polnud kitsi ka kaitseliini juht Raio Piiroja, kes märkis, et Pareiko juhendas kaitseliini kõva ja selge häälega väga edukalt.Kuigi esimest poolaega Eesti–Läti mängust võib nimetada surmigavaks, valdas enamiku ajast palli kodumeeskond. Rüütli sõnul oli positiivne, et suudeti teatud osa kohtumisest korralikult kombineerida ning ka löödud värav oli kaunis. Eesti tabamuse eest hoolitses tavaliselt äärel, kuid seekord ründajana tegutsenud Tarmo Kink, kelle sihik muidu terve mängu jooksul oli paigast ära – nii mitmedki varasemad pallid lendasid väravast meetreid mööda.«Esimese poolaja ebaõnnestunud pealelöökide pärast hakkas endalgi juba häbi,» tõdes Kink, kes 52. minutil Viikmäelt söödu saanuna mängis esimese puutega mööda kaitseliinist ja teisega lükkas palli väravasse. «Õnneks teise poolaja värav tekitas parema enesetunde.»61. minutil vahetas Rüütli välja veerand meeskonnast: Aleksandr Dmitrijev asendas Aivar Annistet, Vladimir Voskoboinikovi asemel tuli platsile Kaimar Saag ning Gert Kams lahkus väljakult, et teha ruumi Tihhon Šišovile. Õige pea pärast vahetust Eesti koondis väsis ning külalised hakkasid üha rohkem ise suruma.«Teise poolaja keskel mängurütm natuke rauges ning seetõttu löödi meile ka värav,» nentis Kink. «Eks vahetused ja väsimus tegid oma töö.»75. minutil anti Saagi vea eest lätlaste kasuks kahtlase väärtusega trahvilöök ning sellele järgnenud olukorras suunas Kristaps Grebgis palli peaga Pareiko valvatavasse väravasse. Viimastes mängudes on Eestile tihtipeale just standardolukorrad saatuslikuks saanud.«Eks oleme harjutanud selliseid olukordi, aga siin ei saa kedagi süüdistada,» arvas Piiroja. «Pole tähtis, kelle mees ta oli – tsenderdus oli nii täpselt pähe lastud, et polnud midagi teha.»Rüütli oli küll eduseisu käestlaskmise pärast pettunud, kuid ei tahtnud ainult väsimuse süüks vastaste viigitabamust ajada. Tasemel lätlased lihtsalt suudavad end vajadusel kokku võtta.«Võrdne mäng ja võrdne tulemus,» arvas Rüütli. «Üks asi on see, et me väsisime, kuid teine see, et vastased hakkasid lõpus rohkem riske võtma, mis lõppkokkuvõttes õigustasid ennast. Läti on siiski tugev meeskond.»Pärast viimast EM-valikmängu Türgiga, mis lõppes Lilleküla jalgpallistaadionil 0:0 viigiga, arvas Rüütli, et jumal olevat olnud lätlane, kuna ei lubanud Eestil väravat lüüa, aga samas ei lasknud sinisärklasi ka veega alla lasta. Kes aga oli kõigevägevam üleeile?
14.11.2008 00:00
Oliver Lomp
Madis Kalvet, reporter
Peep Pahv
Kommenteeri Prindi
Eesti jalgpallikoondise 1:1 viik Lätiga jättis osalt hea maigu, teisalt pettumuse. Suurimat heameelt sinisärklaste peatreenerile Tarmo Rüütlile tegi teadmine, et Eestis on mängijaid, keda mõne põhimehe vigastuse korral võiks riiki esindama kutsuda.
«Teine ešelon sai oma ülesannetega hakkama,» jäi Rüütli rahule meestega, kes üle pika aja rahvuskoondise kutse said. «Keegi alt ei vedanud ning mehed näitasid, et kui vaja, siis on neid võimalik kasutada. Sidorenkov (Andrei), Kams (Gert), Anniste (Aivar), Viikmäe (Kristen) – kõik tegid tööd korralikult ja said oma rolliga hakkama.»Ka Eesti üks parimaid mängijaid platsil, keskkaitsja Raio Piiroja oli rahul, et paljud uued pallurid said ennast proovile panna. «Eksperimentaalne kaitsekoosseis enam-vähem õigustas ennast,» arvas Piiroja. «Oli olukordi, kus me teineteist kõige paremini ei mõistnud, aga saime enam-vähem hakkama.»Väravapostide vahel seisnud, Venemaa kõrgliigas palliv Sergei Pareiko jättis täpselt sellise mulje nagu Rüütli ootas.«Pareiko mängis oma taseme välja,» sõnas Rüütli. «Lisaks tegi ta ühe väga hea tõrje.»Kiidusõnadega Pareikole polnud kitsi ka kaitseliini juht Raio Piiroja, kes märkis, et Pareiko juhendas kaitseliini kõva ja selge häälega väga edukalt.Kuigi esimest poolaega Eesti–Läti mängust võib nimetada surmigavaks, valdas enamiku ajast palli kodumeeskond. Rüütli sõnul oli positiivne, et suudeti teatud osa kohtumisest korralikult kombineerida ning ka löödud värav oli kaunis. Eesti tabamuse eest hoolitses tavaliselt äärel, kuid seekord ründajana tegutsenud Tarmo Kink, kelle sihik muidu terve mängu jooksul oli paigast ära – nii mitmedki varasemad pallid lendasid väravast meetreid mööda.«Esimese poolaja ebaõnnestunud pealelöökide pärast hakkas endalgi juba häbi,» tõdes Kink, kes 52. minutil Viikmäelt söödu saanuna mängis esimese puutega mööda kaitseliinist ja teisega lükkas palli väravasse. «Õnneks teise poolaja värav tekitas parema enesetunde.»61. minutil vahetas Rüütli välja veerand meeskonnast: Aleksandr Dmitrijev asendas Aivar Annistet, Vladimir Voskoboinikovi asemel tuli platsile Kaimar Saag ning Gert Kams lahkus väljakult, et teha ruumi Tihhon Šišovile. Õige pea pärast vahetust Eesti koondis väsis ning külalised hakkasid üha rohkem ise suruma.«Teise poolaja keskel mängurütm natuke rauges ning seetõttu löödi meile ka värav,» nentis Kink. «Eks vahetused ja väsimus tegid oma töö.»75. minutil anti Saagi vea eest lätlaste kasuks kahtlase väärtusega trahvilöök ning sellele järgnenud olukorras suunas Kristaps Grebgis palli peaga Pareiko valvatavasse väravasse. Viimastes mängudes on Eestile tihtipeale just standardolukorrad saatuslikuks saanud.«Eks oleme harjutanud selliseid olukordi, aga siin ei saa kedagi süüdistada,» arvas Piiroja. «Pole tähtis, kelle mees ta oli – tsenderdus oli nii täpselt pähe lastud, et polnud midagi teha.»Rüütli oli küll eduseisu käestlaskmise pärast pettunud, kuid ei tahtnud ainult väsimuse süüks vastaste viigitabamust ajada. Tasemel lätlased lihtsalt suudavad end vajadusel kokku võtta.«Võrdne mäng ja võrdne tulemus,» arvas Rüütli. «Üks asi on see, et me väsisime, kuid teine see, et vastased hakkasid lõpus rohkem riske võtma, mis lõppkokkuvõttes õigustasid ennast. Läti on siiski tugev meeskond.»Pärast viimast EM-valikmängu Türgiga, mis lõppes Lilleküla jalgpallistaadionil 0:0 viigiga, arvas Rüütli, et jumal olevat olnud lätlane, kuna ei lubanud Eestil väravat lüüa, aga samas ei lasknud sinisärklasi ka veega alla lasta. Kes aga oli kõigevägevam üleeile? (1)
14.11.2008 00:00
Oliver Lomp
Madis Kalvet, reporter
Peep Pahv
Kommenteeri Prindi
Eesti jalgpallikoondise 1:1 viik Lätiga jättis osalt hea maigu, teisalt pettumuse. Suurimat heameelt sinisärklaste peatreenerile Tarmo Rüütlile tegi teadmine, et Eestis on mängijaid, keda mõne põhimehe vigastuse korral võiks riiki esindama kutsuda.
«Teine ešelon sai oma ülesannetega hakkama,» jäi Rüütli rahule meestega, kes üle pika aja rahvuskoondise kutse said. «Keegi alt ei vedanud ning mehed näitasid, et kui vaja, siis on neid võimalik kasutada. Sidorenkov (Andrei), Kams (Gert), Anniste (Aivar), Viikmäe (Kristen) – kõik tegid tööd korralikult ja said oma rolliga hakkama.»Ka Eesti üks parimaid mängijaid platsil, keskkaitsja Raio Piiroja oli rahul, et paljud uued pallurid said ennast proovile panna. «Eksperimentaalne kaitsekoosseis enam-vähem õigustas ennast,» arvas Piiroja. «Oli olukordi, kus me teineteist kõige paremini ei mõistnud, aga saime enam-vähem hakkama.»Väravapostide vahel seisnud, Venemaa kõrgliigas palliv Sergei Pareiko jättis täpselt sellise mulje nagu Rüütli ootas.«Pareiko mängis oma taseme välja,» sõnas Rüütli. «Lisaks tegi ta ühe väga hea tõrje.»Kiidusõnadega Pareikole polnud kitsi ka kaitseliini juht Raio Piiroja, kes märkis, et Pareiko juhendas kaitseliini kõva ja selge häälega väga edukalt.Kuigi esimest poolaega Eesti–Läti mängust võib nimetada surmigavaks, valdas enamiku ajast palli kodumeeskond. Rüütli sõnul oli positiivne, et suudeti teatud osa kohtumisest korralikult kombineerida ning ka löödud värav oli kaunis. Eesti tabamuse eest hoolitses tavaliselt äärel, kuid seekord ründajana tegutsenud Tarmo Kink, kelle sihik muidu terve mängu jooksul oli paigast ära – nii mitmedki varasemad pallid lendasid väravast meetreid mööda.«Esimese poolaja ebaõnnestunud pealelöökide pärast hakkas endalgi juba häbi,» tõdes Kink, kes 52. minutil Viikmäelt söödu saanuna mängis esimese puutega mööda kaitseliinist ja teisega lükkas palli väravasse. «Õnneks teise poolaja värav tekitas parema enesetunde.»61. minutil vahetas Rüütli välja veerand meeskonnast: Aleksandr Dmitrijev asendas Aivar Annistet, Vladimir Voskoboinikovi asemel tuli platsile Kaimar Saag ning Gert Kams lahkus väljakult, et teha ruumi Tihhon Šišovile. Õige pea pärast vahetust Eesti koondis väsis ning külalised hakkasid üha rohkem ise suruma.«Teise poolaja keskel mängurütm natuke rauges ning seetõttu löödi meile ka värav,» nentis Kink. «Eks vahetused ja väsimus tegid oma töö.»75. minutil anti Saagi vea eest lätlaste kasuks kahtlase väärtusega trahvilöök ning sellele järgnenud olukorras suunas Kristaps Grebgis palli peaga Pareiko valvatavasse väravasse. Viimastes mängudes on Eestile tihtipeale just standardolukorrad saatuslikuks saanud.«Eks oleme harjutanud selliseid olukordi, aga siin ei saa kedagi süüdistada,» arvas Piiroja. «Pole tähtis, kelle mees ta oli – tsenderdus oli nii täpselt pähe lastud, et polnud midagi teha.»Rüütli oli küll eduseisu käestlaskmise pärast pettunud, kuid ei tahtnud ainult väsimuse süüks vastaste viigitabamust ajada. Tasemel lätlased lihtsalt suudavad end vajadusel kokku võtta.«Võrdne mäng ja võrdne tulemus,» arvas Rüütli. «Üks asi on see, et me väsisime, kuid teine see, et vastased hakkasid lõpus rohkem riske võtma, mis lõppkokkuvõttes õigustasid ennast. Läti on siiski tugev meeskond.»Pärast viimast EM-valikmängu Türgiga, mis lõppes Lilleküla jalgpallistaadionil 0:0 viigiga, arvas Rüütli, et jumal olevat olnud lätlane, kuna ei lubanud Eestil väravat lüüa, aga samas ei lasknud sinisärklasi ka veega alla lasta. Kes aga oli kõigevägevam üleeile?
Rändlinnud tekitasid Saaremaal põldudele 400 000 krooni kahju
Rändlinnud tekitasid Saaremaal põldudele 400 000 krooni kahju
14.11.2008 07:55
Kommenteeri
Saaremaa põllumehed taotlevad riiklikult looduskaitsekeskuselt 400 000 krooni, et kompenseerida rändlindude tekitatud tänavune kahju põldudele.
Saaremaa keskkonnateenistus ja riikliku looduskaitsekeskuse Saare regiooni on tänavu saanud Saaremaa põllumeestelt üheksa avaldust laglede, hanede ja kurgede viljapõldudele tekitatud kahju kompenseerimiseks, kirjutab Meie Maa.
«Suurem osa on valgepõsk-lagle kahjustused taliviljapõldudel,» osutas riikliku looduskaitsekeskuse Saare regiooni liigikaitse spetsialist Rein Nellis.
14.11.2008 07:55
Kommenteeri
Saaremaa põllumehed taotlevad riiklikult looduskaitsekeskuselt 400 000 krooni, et kompenseerida rändlindude tekitatud tänavune kahju põldudele.
Saaremaa keskkonnateenistus ja riikliku looduskaitsekeskuse Saare regiooni on tänavu saanud Saaremaa põllumeestelt üheksa avaldust laglede, hanede ja kurgede viljapõldudele tekitatud kahju kompenseerimiseks, kirjutab Meie Maa.
«Suurem osa on valgepõsk-lagle kahjustused taliviljapõldudel,» osutas riikliku looduskaitsekeskuse Saare regiooni liigikaitse spetsialist Rein Nellis.
14.11.2008 07:55
Kommenteeri
Saaremaa põllumehed taotlevad riiklikult looduskaitsekeskuselt 400 000 krooni, et kompenseerida rändlindude tekitatud tänavune kahju põldudele.
Saaremaa keskkonnateenistus ja riikliku looduskaitsekeskuse Saare regiooni on tänavu saanud Saaremaa põllumeestelt üheksa avaldust laglede, hanede ja kurgede viljapõldudele tekitatud kahju kompenseerimiseks, kirjutab Meie Maa.
«Suurem osa on valgepõsk-lagle kahjustused taliviljapõldudel,» osutas riikliku looduskaitsekeskuse Saare regiooni liigikaitse spetsialist Rein Nellis.
14.11.2008 07:55
Kommenteeri
Saaremaa põllumehed taotlevad riiklikult looduskaitsekeskuselt 400 000 krooni, et kompenseerida rändlindude tekitatud tänavune kahju põldudele.
Saaremaa keskkonnateenistus ja riikliku looduskaitsekeskuse Saare regiooni on tänavu saanud Saaremaa põllumeestelt üheksa avaldust laglede, hanede ja kurgede viljapõldudele tekitatud kahju kompenseerimiseks, kirjutab Meie Maa.
«Suurem osa on valgepõsk-lagle kahjustused taliviljapõldudel,» osutas riikliku looduskaitsekeskuse Saare regiooni liigikaitse spetsialist Rein Nellis.
Eesti ettevõtted ei lahku Lätist
14.11.2008 08:35
Kommenteeri Prindi
Eesti Energia tütarettevõtte E.Energy tegevjuht ja Eesti Tööstus-Kaubanduskoja juht Lätis Aivar Tihane kinnitas, et keegi Eesti ettevõtetest raske majanduskliima ja panganduskriisi tõttu Lätist tagasi tulla ei plaani.
Samas tõdes ta, et lati devalveerimine on täiesti reaalne ja sellest kõneldakse finantsringkondades palju.
Tihane lisas, et temani pole jõudnud ühtegi infokildu sellest, et Eesti ettevõtjaid oleks oluliselt Parex bankaga seotud.
«Tõtt öelda, oleksin selle üle ka üllatunud, sest Parex banka profiil oli suhteliselt spetsiifiline. Eestlased on reeglina teinud koostööd siiski Eestis tugevamate pankade - Swedbanki või SEBga.»14.11.2008 08:35
Kommenteeri Prindi
Eesti Energia tütarettevõtte E.Energy tegevjuht ja Eesti Tööstus-Kaubanduskoja juht Lätis Aivar Tihane kinnitas, et keegi Eesti ettevõtetest raske majanduskliima ja panganduskriisi tõttu Lätist tagasi tulla ei plaani.
Samas tõdes ta, et lati devalveerimine on täiesti reaalne ja sellest kõneldakse finantsringkondades palju.
Tihane lisas, et temani pole jõudnud ühtegi infokildu sellest, et Eesti ettevõtjaid oleks oluliselt Parex bankaga seotud.
«Tõtt öelda, oleksin selle üle ka üllatunud, sest Parex banka profiil oli suhteliselt spetsiifiline. Eestlased on reeglina teinud koostööd siiski Eestis tugevamate pankade - Swedbanki või SEBga.»
Kommenteeri Prindi
Eesti Energia tütarettevõtte E.Energy tegevjuht ja Eesti Tööstus-Kaubanduskoja juht Lätis Aivar Tihane kinnitas, et keegi Eesti ettevõtetest raske majanduskliima ja panganduskriisi tõttu Lätist tagasi tulla ei plaani.
Samas tõdes ta, et lati devalveerimine on täiesti reaalne ja sellest kõneldakse finantsringkondades palju.
Tihane lisas, et temani pole jõudnud ühtegi infokildu sellest, et Eesti ettevõtjaid oleks oluliselt Parex bankaga seotud.
«Tõtt öelda, oleksin selle üle ka üllatunud, sest Parex banka profiil oli suhteliselt spetsiifiline. Eestlased on reeglina teinud koostööd siiski Eestis tugevamate pankade - Swedbanki või SEBga.»14.11.2008 08:35
Kommenteeri Prindi
Eesti Energia tütarettevõtte E.Energy tegevjuht ja Eesti Tööstus-Kaubanduskoja juht Lätis Aivar Tihane kinnitas, et keegi Eesti ettevõtetest raske majanduskliima ja panganduskriisi tõttu Lätist tagasi tulla ei plaani.
Samas tõdes ta, et lati devalveerimine on täiesti reaalne ja sellest kõneldakse finantsringkondades palju.
Tihane lisas, et temani pole jõudnud ühtegi infokildu sellest, et Eesti ettevõtjaid oleks oluliselt Parex bankaga seotud.
«Tõtt öelda, oleksin selle üle ka üllatunud, sest Parex banka profiil oli suhteliselt spetsiifiline. Eestlased on reeglina teinud koostööd siiski Eestis tugevamate pankade - Swedbanki või SEBga.»
Subscribe to:
Posts (Atom)